Afgaanid pöörduvad USA sanktsioonide tõttu krüptovaluutade poole
USA sanktsioonid, pankrotis olevad pangad ning välisabi ja sularahaülekannete kokkukuivamine pärast Talibani võimuletulekut on Afganistani majanduse räsinud. Krüptoraha tuleb appi.
Pärast Talibani võimuletulekut eelmise aasta augustis jäi 22-aastane Farhan Hotak Lõuna-Afganistani Zabuli provintsist ilma sularahata.
Härra Hotaki ainsaks sissetulekuallikaks sai virtuaalses rahakotis olev paarsada dollarit bitcoine. Pärast selle traditsiooniliseks valuutaks muutmist õnnestus Hotakil koos kümneliikmelise perega Pakistanisse põgeneda.
„Pärast Talibani võimuletulekut levisid krüptovaluutad Afganistanis kulutulena,“ ütles ta. „Peaaegu ühtegi teist võimalust raha saamiseks pole.“
Härra Hotak ja tema sõbrad kasutavad Binance'i P2P krüptobörsi, mis võimaldab neil oma münte otse platvormil teiste kasutajatega osta ja müüa. Leides ajutise varjupaiga Pakistanis, kaupleb härra Hotak taas Bitcoini ja Ethereumiga ning reisib nüüd tagasi Afganistanis, tehes vloge ja õpetades inimestele krüptovaluutasid – digitaalset raha, millel pole füüsilist vormi ja mis saaks väärtust omada.
Krüptovaluutade fännid ütlevad, et need on raha tulevik ja et inimesed ei pea enam pankadest sõltuma. Ja Afganistanis on just pangad tegevuse lõpetanud, mistõttu inimesed pöörduvad krüptovaluuta poole mitte ainult kauplemiseks, vaid ka ellujäämiseks.
Google'i trendide andmed näitavad, et juulis, vahetult enne Kabuli võimuletulekut, suurenesid Afganistanis veebiotsingute arv sõnadele „bitcoin“ ja „krüpto“, samal ajal kui afgaanid seisid pankade ees järjekorras, püüdes tulutult sularaha välja võtta.
Pärast Talibani võimuletulekut 2021. aasta augustis kasvas krüptoraha kasutamine järsult. Eelmisel aastal andis andmefirma Chainalysis Afganistanile 154 riigi seas, mida nad krüptoraha kasutuselevõtu osas hindasid, 20. koha.
Vaid aasta varem, 2020. aastal, pidas ettevõte Afganistani krüptovaluutade kohalolekut nii minimaalseks, et jättis selle oma edetabelist täielikult välja.
Afganistani päritolu ameeriklase Sanzar Kakari sõnul, kes lõi 2019. aastal HesabPay rakenduse, mis aitab afgaanidel krüptovaluutade abil raha üle kanda, on riigi „krüptorevolutsioon“ USA sanktsioonide tulemus Talibani ja Haqqani rühmituse vastu, kes on nüüd võimul.
Sanktsioonide tõttu on tehingud Afganistani pankadega praktiliselt lakanud. USA on arestinud Afganistani keskpangalt $7,1 miljardi (5,4 miljardi naela) väärtuses varasid ja lõpetanud USA valuuta ülekanded. Poola ja Prantsusmaa ettevõtted, kes olid lepingu alusel Afganistani valuutat trükkima hakanud, lõpetasid saadetised.
Ülemaailmne Pankadevahelise Finantstelekommunikatsiooni Ühing, tuntud ka kui Swift-süsteem, mis toetab rahvusvahelisi finantstehinguid, peatas kõik teenused Afganistanis.
Järgnenud likviidsuskriis tähendas, et kommertspangad ei saanud raha laenata ja jaekliendid ei saanud pankadest oma raha välja võtta.
Afganistan, mis oli juba sõjast laastatud majandus, mille SKP-st 801 300 miljardit dollarit tuli välisabist ja doonoritelt, oli jäetud kokkuvarisemise äärele.
„Me kasutame krüptot, et proovida lahendada seda probleemi, et 22,8 miljonit afgaani marsib nälja poole, sealhulgas miljon last, kes võivad sel talvel nälga surra,“ ütles hr Kakar.
Rakendus nagu hr Kakari HesabPay võimaldab koheselt rahaülekandeid ühelt telefonilt teisele ilma pankade, Afganistani valitsuse või Talibaniga ühendust võtmata. Kolme kuu jooksul pärast rakenduse käivitamist tehti sellega üle 2,1 miljoni tehingu ja aktiivseid kasutajaid oli 380 000.
Krüpto potentsiaali Afganistanis on ära kasutanud ka abiorganisatsioonid.
2013. aastal asutas Roya Mahboob vabaühenduse Digital Citizen Fund, et õpetada noortele Afganistani naistele arvutiprogrammeerimist ja finantskirjaoskust. Organisatsioonil oli Heratis 11 naistele mõeldud IT-keskust ja veel kaks Kabulis, kus 16 000 naisele õpetati kõike alates Windowsi tarkvarast kuni robootikani.
Pärast Talibani võimuletulekut keskendus rühmitus oma jõupingutused noortele naistele krüptovaluutakoolituse pakkumisele Zoomi videokõnede kaudu.
Digitaalse Kodaniku Fond hakkas ka krüptovaluutade kaudu Afganistani peredele raha saatma, et aidata neil toitu ja eluaset pakkuda ning mõnel juhul ka inimestel riigist lahkuda.
„Krüpto on viimase kuue kuu jooksul Afganistani jaoks kriitilise tähtsusega olnud. Kõik räägivad kauplemisest. Asi jõudis punktini, kus ma lennukile Kabuli suundudes rääkisid inimesed Dogecoinist ja Bitcoinist,“ ütles pr Mahboob BBC-le.
Afganistanis on populaarsust kogumas niinimetatud stabiilsed mündid – virtuaalsed mündid, mis on seotud USA dollariga, kõrvaldades krüptovaluutadega tavaliselt kaasneva volatiilsuse. Seejärel konverteerivad saajad stabiilsed mündid valuutavahetuspunktides kohalikku valuutasse.
Neid saab saata ka otse saajatele, ilma et oleks vaja pangakontot.
Kuid on takistusi, mis raskendavad krüptovaluutale juurdepääsu keskmise afgaani jaoks.
Interneti kättesaadavus, kuigi kasvab, on endiselt madal. DataReportal.com andmetel oli Afganistanis 2021. aasta jaanuaris 8,64 miljonit internetikasutajat.
Ebausaldusväärne elekter on veel üks suur probleem, kuna elektrikatkestused on tavalised. Riigi uusi Talibani valitsejaid on süüdistatud Kesk-Aasia elektritarnijatele maksmata jätmises. Ja kuna pangandussüsteem on halvatud, pole paljudel afgaanidel vahendeid oma elektriarvete maksmiseks.
Krüpto puhul on haridus samuti võtmetähtsusega. Härra Hotak ütles, et leidis Telegramis, WhatsAppis ja Facebookis usaldusväärseid veebikogukondi, mis annavad talle kauplemisnippe ja pakuvad talle head kauplemisnõu. Kuid internetist leiab krüpto kohta ka palju valeinformatsiooni.
Vaatamata järsule õppimiskõverale ja mitmetele sisenemistõketele nähakse krüptoraha kasutamist Afganistanis status quo paranemisena.
Kuid krüptovaluutad ei ole imerohi, ütles Nigel Pont, HesabPay vanemnõunik. Afganistani finantsolukorrale kehtestatud piirangute kaotamine on kasvava vaesuse leevendamiseks ülioluline, ütles ta.
„Just traditsioonilise tsentraliseeritud fiat-süsteemi ebaõnnestumised on need, mis Afganistani näljutavad.“
Veebruaris allkirjastas USA president Joe Biden täidesaatva korralduse, millega jagati 14,7 miljardit dollarit külmutatud Afganistani vahenditest Afganistani abistamiseks ja 11. septembri terrorirünnaku ohvritele suunatud USA abiks. USA ohvrid kaebasid 2010. aastal Talibani ja al-Qaeda rünnakus osalemise eest kohtusse.
- Afganistani majandus on pärast Talibani võimuletulekut kriisis
- Võitlus Afganistani nälgivate imikute päästmiseks
Kuigi teadete kohaselt suunab administratsioon külmutatud Afganistani välisvaluutareservide teise poole humanitaarorganisatsioonidele, ei täpsusta täidesaatev korraldus, kuidas raha vabastatakse, ja see jääb ebaselgeks.
Enamik Afganistani inimesi ootab endiselt likviidsus- ja tööpuuduse leevendamist ning ÜRO hoiatas, et riik võib 2022. aasta keskpaigaks jõuda peaaegu universaalse vaesuse määrani 97%. Miljonid inimesed on riigis endiselt nälja äärel.
„Me tahame, et USA sanktsioonid tühistataks, et saaksime kaubelda, et saaksime oma peresid välismaal näha. Me tahame, et külmutatud vahendid antaks Afganistani peredele,“ ütles Hotak.